Kümnese grupi töö kursus - 36. tund "Paasapüha vaimne tähendus vastavalt Kabala tarkusele"

Kümnese grupi töö kursus - 36. tund "Paasapüha vaimne tähendus vastavalt Kabala tarkusele"

Tunni sisu
Materjalid

Kümnese grupi töö kursus - 36. tund

Teema - "Paasapüha vaimne tähendus vastavalt Kabala tarkusele"


Ma otsin oma vendi  
12. RABASH, Artikkel nr. 3 (1984), "Kaaslaste armastus – 1"

„Ja üks mees kohtas teda, kui ta oli väljal ümber ekslemas. Ja mees küsis temalt, öeldes: „Mida sa otsid?”Ja tema vastas: „Ma otsin oma vendi. Ütle mulle ometi, kus nad karja hoiavad?”“ (1Ms, 37:15-16).

Mees, kes „eksles väljal“, viitab kohale, kust peaks tulema põllusaak, et maailmas elatist tagada. Ja põllutöödeks on kündmine, külvamine ja lõikamine. Selle kohta on öeldud: „Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega.“(Ps,126:5) ja seda nimetatakse „olgu pühitsetud Issandale nagu pühendatud põld.(3Ms,27:21)

Baal HaTurim selgitas, et inimene, kes eksleb põllul, viitab sellele, kes kaldub mõistuse teelt kõrvale, kes ei tea tõelist teed, mis viib kohani, kuhu ta peaks jõudma, nagu „eesel, kes eksleb põllul“. Ja ta jõuab sellisesse seisundisse, kus ta arvab, et ta ei saavuta kunagi eesmärki, mille ta saavutama peaks.

„Ja mees küsis temalt: „Mida sa otsid?““ tähendab „Kuidas ma saan sind aidata?“ „Ja ta ütles: „Ma otsin oma vendi.““ Olles koos oma vendadega, see tähendab olles grupis, kus valitseb sõprade armastus, suudan ma minna teele, mis viib Jumala majja.

Seda teed nimetatakse „andmise teeks“ ja see tee on meie loomusele vastane. Selle saavutamiseks ei ole teist teed kui kaaslaste armastus, mille kaudu igaüks saab oma sõpra aidata.

„Ja mees ütles: „Nad on siit edasi läinud.““ (1Ms,37:17) Ja RASHI tõlgendas, et nad olid vennast eemaldunud, mis tähendab, et nad ei soovi sinuga seotud olla. See põhjustas lõpuks Iisraeli pagenduse Egiptusesse. Ja Egiptusest lunastamiseks peame võtma endale kohustuse liituda grupiga, kus valitseb kaaslastevaheline armastus, ja selle kaudu austatakse meid Egiptusest väljumise ja Toora saamisega.


Egiptusest  väljumise ime
197. RABASH, Artikkel nr. 11 (1990), "Mida tähendab Hanuka küünla vasakule asetamine töös"

"Ime" tähendab midagi, mida inimene ise ei suuda saavutada. See tähendab, et seda on võimatu ise saada, välja arvatud ülalt tuleva ime läbi. Ainult siis nimetatakse seda „imeks“.

Seetõttu, kui inimene jõuab seisundisse, kus tal on olemas kurjuse äratundmine, et tal on võimatu iseseisvalt temasse peituvate rahvaste võimu alt väljuda, et tema sees olev Iisrael on nende võimu all pagenduses, ja ta ei näe mingit võimalust nende võimu alt välja pääseda, kui Looja aitab teda ja toob ta rahvaste võimu alt välja ning pöörab olukorra nii, et tema sees olev Iisraeli rahvas hakkab neid valitsema, siis seda nimetatakse „imeks“.


199. RABASH, Artikkel nr 17 (1990), "Mis on abi, mille saab see, kes tuleb puhastuma?"

Inimese võime loomust muuta on ainult Looja kätes; see tähendab, et Tema on teinud loomuse ja Tema saab seda muuta, ja seda nimetatakse "Egiptusest väljumiseks", mis oli ime. Seetõttu ongi kirjutatud: "Tule", mis tähendab mõlemat koos, nagu ütleme: "Tulge koos", samuti nagu Looja ja Mooses.


Ja nad oigasid raske töö tõttu, ja nende hädakisa jõudis Loojani.
212. RABASH, Artikkel nr 11 (1986), "Tõeline palve on tõelise puuduse kohta"

On kaks tingimust, et palvetada südamest: 1) Tema töö peab olema loomuse vastu. See tähendab, et ta tahab teha kõike ainult andmise nimel ja soovib väljuda enesearmastusest. Sel hetkel saab öelda, et tal on puudus. 2) Ta hakkab iseseisvalt väljuma enesearmastusest ning pingutab selle nimel, kuid ei suuda sellest olukorrast mingilgi määral eemalduda. Sel hetkel vajab ta Looja abi ning tema palve on tõeline, sest ta näeb, et ei saa ise midagi teha. Siis, kui ta hüüab Looja poole, et Ta aitaks, teab ta seda töö kaudu, nagu on kirjutatud: "Ent Iisraeli lapsed ohkasid ja kaebasid orjuse pärast" (2Ms 2:23) See tähendab, et töötades ja soovides saavutada taset, et oleks võimalik Loojale anda, nägid nad, et ei suuda oma loomusest väljuda, ning palvetasid südamest.


215. Zohar kõigile, Shemot [2. Moosese raamat], "Ohe, hüüd ja kisa", punkt nr 354

Mille poolest kisa ja hüüd erinevad? Kisa on ainult palves, nagu on öeldud: "Kuule mu palvet, Issand, ja pane tähele mu hädakisa", ning samuti: "Sinu poole, Issand, on mu hädakisa", ja "Minu kisa on Sinu poole, ja Sina parandad mind." Seega, tähendab kisa palvesõnu. Hüüd tähendab nutmist, midagi ütlemata, ilma ühegi sõnata. Hüüd on neist kõigist suurem, sest hüüd on südames. See on Loojale lähemal kui palve või ohe, nagu on kirjutatud: "Kui nad kisendavad minu poole, siis tõesti kuulen ma nende hüüdu."

Ohe, hüüd ja kisa on mõte, hääl, kõne—Bina, ZA ja Malchut. Seega, hüüd, milles ei ole kõnet, on Loojale vastuvõetavam kui sõnastatud palve, sest kõne on avalik ja selles on haaratavust, kuid hüüd, kus ei ole midagi avaldatud peale nutva südame, selles ei ole süüdistajatel millestki kinni hakata. Samuti on see vastuvõetavam kui ohe, sest see ilmneb ainult ohkaja mõttes, mis on Bina, ning madalam ei saa selle kaudu korralikult Loojale kinnituda. Sellepärast on hüüd vastuvõetavam.


Kiirustades  
240. RABASH, Artikkel nr 13 (1987), “Miks matzade püha paasapühaks nimetatakse”

Miks nimetatakse paasapüha “kiirustamiseks”? RASHI tõlgenduse järgi nimetatakse paasapüha “kiirustamiseks”,sest Looja hüppas ja läks üle egiptlase juurest egiptlaseni ning nende vahel olnud Iisrael pääses. Näeme, et lõpu vahelejätmine tähendab, et Ta kiirustas lõppu, justkui ei oleks veel aeg olnud. Et Ta kiirustas, sellepärast nimetatakse paasapüha “kiirustamiseks.” Justkui tal oleks olnud vaja kiirustada, et egiptlased, kes Iisraeli hulgas olid, ei ärkaks, sest ei olnud veel nende aeg parandust saada. Sellepärast Ta kiirustas ja päästis, mida päästa sai. See tähendab, et ainult Iisrael sai paranduse, aga egiptlased mitte. Seepärast nimetatakse seda “kiirustamiseks.”


252. Degel Machaneh Ephraim, Bo

Ka meie karjad lähevad meiega, mitte ükski kabjaline ei jää maha ... Kõik, mis inimesel on — orjad ja teenijad, kariloomad ning isegi kõik tema anumad — on tema sädemed, mis kuuluvad hinge juure juurde ning neid tuleb nende juure juurde tõsta ... Ja kõik madalad sädemed on algusest peale lõpmatusega seotud. Kui see, kelle hinge juurest nad pärinevad, tõuseb, tõusevad nad kõik koos temaga, ja kõik toimub tõelises liidus.


Nahsoni hüpe  
261. Yalkut Shimoni, 2. Moosese, peatükk 14, üksus 234

Kui iisraellased seisatasid mere ääres, ütles üks: “Mina ei lähe alla,” ja teine ütles: “Mina ei lähe alla.” Kui nad nõu pidasid ja seisid, siis Nahson, Amminadabi poeg, hüppas ja kukkus mere lainetesse. Temast on öeldud: “Päästa mind, Jumal, sest vesi on tulnud mu hinge [kaelani].”


262. RABASH, Artikkel nr 1 (1986), "Mooses läks"

See, kes on juba tööd alustanud, ei ütle, et ootab, kuni Looja annab talle soovi teha püha tööd ja siis hakkab tööle. Pigem ei taha ta oodata, sest tung töötada ja tõeni jõuda sunnib teda edasi liikuma, kuigi ta ei näe, et tal oleks suutlikkust üksi edasi minna, nagu Nahson.

Kuid ta näeb, et ei suuda seda tööd jätkata ja kardab, et taevase kuningriigi koorem, mida ta praegu kannab, hakkab temalt maha vajuma, ning ta hakkab appi hüüdma, sest iga kord näeb ta, et koorem, mille ta on endale võtnud, hakkab vajuma.


Punase mere lõhestamine  
263. Zohar kõigile, BeShalach [Kui vaarao saatis], "Ja ... läks, ja tuli, ja ... sirutas", nr 178-179

178) Kui Iisrael mere äärde laagrisse jäi, nägid nad mitmeid horde, mitmeid sõdureid ja mitmeid leere nii ülal kui all, ja kõik kogunesid Iisraeli ümber. Oma kitsikuses hakkas Iisrael palvetama.

179) Sel ajal nägi Iisrael igast küljest vastupanu. Ees oli meri oma kõrgete lainetega, nende taga kõik ülevaatajad, kõik Egiptuse leerid, ning nende kohal olid mitmed laimajad. Nad hakkasid Loojat appi hüüdma.


Egiptusest lahkumise kiitmine  
Zohar kõigile. Bo, punktid nr 179–180

179) ...Inimesel igavene kohustus Egiptusest lahkumist kiita. Iga inimene, kes räägib Egiptusest lahkumise lugu ja tunneb sellest loost rõõmu, rõõmustab järgmises maailmas koos Shechinaga (mis rõõm on igast küljest). See on inimene, kes tunneb rõõmu oma Isanda üle, ning Looja tunneb rõõmu Oma loodu üle.

180) Kui Looja kogub oma seltskonna kokku ja ütleb neile: „Minge ja kuulake Minu kiituse lugu, mida Minu lapsed räägivad, ja rõõmustage Minu antud lunastuse üle,“ siis nad kõik tulevad ja kogunevad ning ühenduvad Iisraeliga, kuulavad kiituse lugu, et nad on rõõmsad oma Isandalt saadud lunastuse rõõmu üle, ning tulevad ja tänavad Loojat nende imede ja vägevate tegude eest ning tänavad Teda püha rahva eest, kes Tal maa peal on. Ja nad on rõõmsad oma Isanda lunastuse rõõmu üle.