37.-39. tund. Paasapüha vaimne tähendus Kabala tarkuse kohaselt
37. tund. Paasapüha vaimne tähendus Kabala tarkuse kohaselt – 2. osa
Valitud tekstilõigud algallikatest
Egiptuse pagendus
17. RABASH, Artikkel nr 380, "Igaüks, kes pühitseb seitsmendat päeva – 2"
Kui inimene pühitseb endas olevat südamepunkti enda jaoks väärilisel viisil, hakkab ta sisenema Egiptuse pagendusse. Sel ajal näeb ta iga kord, kui kaugel ta on andmise tegudest. Siis kujunevad tema sees Kelimid, see tähendab puudused, ja Looja saab hiljem need puudused täita.
22. RABASH, Artikkel nr 936, “Lunastuse aeg”
Et inimene loodi enda jaoks saamise sooviga, aga tõeliste naudingute väärimiseks tuleb esmalt saavutada Dvekut [ühinemine], mida nimetatakse “vormi võrdsuseks", mis tähendab, et tema kavatsus oleks Taeva nimel, mida nimetatakse “andmise nimel”, mis on Looja omadus, keda nimetatakse “Andjaks”, siis see on loomusega vastuolus.
Sellest tuleneb, et ta saadetakse pagendusse Egiptuse kuninga võimu alla. Ja et keha on nimetatud saamise sooviks, ei ole mingit mõtet vastu tahtmist Loojat teenida, sest sunniviisilises teenimises ei ole naudingut, on vaid kannatused.
Kuid just selline on Toora tee, tee kuni jõutakse Toora Lishmani [Tema pärast]. Enne seda on kannatuste tee, sest see on sunduste tee.
Egiptuse Klipa
31. RABASH, Artikkel nr 15 (1990), "Mida tähendab töös, et enne Egiptuse valitseja langemist nende hüüdmisele ei vastatud?"
Egiptuse Klipa [kest/kate] seisnes selles, et igaüks sai töötada vaid selle jaoks, et midagi vastu saada. Kuid ilma vastutasuta ehk üksnes andmiseks, ei luba (vaarao) tal mitte mingeid tegusid teha. Seda peetakse olukorraks, kus Egiptus kitsendas Iisraeli omadust.
Vaarao
36. RABASH, Artikkel nr 17 (1990), “Milline on abi töös, mille saab see, kes end puhastama tuleb?”
Vaarao on kuri kalduvus, mis asub inimese kehas.
38. RABASH, Artikkel nr 926, “Läheme Vaarao juurde”
Vaarao tuleb sõnadest “Parah [paljastatud] pea,” mis tähendab avalikustamist. See tähendab, et ta tahab, et kõik tema sees oleks avalik, või muidu valitseb tema, Egiptuse kuningas, keha üle Egiptuse omaduse kaudu, inimest rõhudes, kui ta midagi Looja nimel teha tahab. Seepärast, kui ta tahab avalikustamist, tähendab see, et kõik peab olema tema intellekti kohaselt, et tema mõistus saaks aru, et neid tegusid on kasulik teha, siis annab ta inimesele loa tegutseda.
47. RABASH, Artikkel nr 17 (1990), “Milline on abi töös, mille saab see, kes end puhastama tuleb?”
Mis on “Ja tõusis uus kuningas”, kuigi ta on vana kuningas? Vastus on, et iga kord uuendatakse tema korraldusi. See tähendab, et iga kord kujuneb uus kuri kalduvus, sest “Mina olen tema südame kõvaks teinud”. Sellest järeldub, et “kes on oma kaaslasest suurem, sellel on ka suurem kuri kalduvus”.
Läheme Vaarao juurde
49. RABASH, Artikkel nr. 13 (1986), "Läheme Vaarao juurde – 2"
On kirjutatud: „Läheme Vaarao juurde, sest Ma olen tema südame ja tema sulaste südamed kõvaks teinud, et Ma võiksin näidata neid Oma tunnustähti, mis on tema sees.”
Tekib küsimus: „Miks Looja Vaarao südame kõvaks tegi?” Tekst vastab: „Et Ma võiksin näidata neid Oma tunnustähti nende keskel.” Ja seletus on: „Miks teeb Looja inimese südame kõvaks ning ta ei suuda omal jõul kalduvuse vastu võidelda?”
Vastus on: et inimene Looja poole hüüaks ning selle kaudu oleks tal Kli. Siis saab Looja Toora tähed tema sisse asetada, Kli sisse. See on hing, mille Looja talle abiks annab.
Seda peetakse: „Toora ja Looja on üks.” „Minu tunnustähed” tähendab Toora tähti, nagu Looja nimedes. See on „Oma loodutele hea tegemine”, mis on loomise mõte – teha head Oma loodutele. See saab inimeseni jõuda just siis, kui tal on Kli, ning see Kli tuleb südame kõvaks tegemise kaudu, sest siis on olemas paik, kus ta saab abi saamiseks Looja poole hüüda, ning Tema aitab teda püha hingega.
Küsimused „Kes” ja „Mis”
80. RABASH, Artikkel nr. 572, "Kaks tööd"
Inimese töö järjekord Tooras ja Mitzvot'is [käskudes], kui ta tahab töötada Looja nimel, on, et inimene peab kurja kalduvusega võitlema ja selle alistama.
See tähendab, et inimesel on loomupärane kalduvus pingutada, kui see on talle endale kasulik. Aga kui ta näeb, et sellest tööst ei sünni mingit isiklikku kasu, ei suuda ta töötada. Selle asemel kaebab ta ja küsib: „Mis kasu sul sellest tööst on?”, ehk mida sa selle pingutuse eest saad?
Kui inimene ületab selle ja ütleb, et ta tahab oma loomusele vastu töötada ning Loojale anda, tuleb kuri kalduvus uue väitega ning esitab õela vaarao küsimuse: „Kes on Issand, et ma peaksin Tema häälele alluma?” Teiste nimel on võimalik töötada ainult siis, kui ma tean, et teine selle töö vastu võtab.
Aga kui tal on kaks tööd, 1) Ta peab (ennast) ületama ning minema oma loomusega vastuollu ja töötama mitte isikliku kasu jaoks, vaid teiste hüvanguks, Looja nimel. 2) Ta peab uskuma, et Looja võtab tema töö vastu.
Need kaks küsimust ongi kõige olulisemad vaidluses õelaga.
109. RABASH, Artikkel nr. 14 (1987), "Seos Paasapüha, Matza ja Marori vahel"
Vaarao süda tehti kõvaks, et tekiks vajadus kõrgemate valguste järele. Kui neil ei oleks olnud rasket tööd, ei oleks neil suurte valguste vajadust.
Inimene, kes läheb kellegi vastu võitlema, kätega või kepiga, siis ei ole teisel vaja tema vastu tanki või kahurit kasutada. Et madalamad tunneksid vajadust suuri valguseid saada, peavad nad olema vastakuti tugevate Klipotidega [kestad/koorikud], mille purustamiseks peab inimene tõmbama suuri valguseid. Vastasel korral rahuldub ta vähesega. Siit järeldub, et vaarao südame kõvadus tekitab neis vajaduse suuri valguseid tõmmata.
Pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal
116. RABASH, Artikkel nr 44 (1991), "Mis on põhjus, mille eest Iisraeli maa pärimisega austati?"
„Pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja.“ Seda tuleks töö seisukohalt tõlgendada nii, et inimene peab meeles pidama, et enne tõusu oli tal langus – see tähendab, et Looja lasi tal tunda temas olevat halba. Teisisõnu, inimene peaks uskuma, et see tunne, et ta on egiptlaste seas ori, st tal ei ole mingit õigust midagigi Looja nimel teha, vaid kõik, mida ta teeb, on vaid tema sees olevate egiptlaste nimel – see tuleb Loojalt.
Pagendusest lunastusse
122. RABASH, 66. kiri
Egiptuse pagendusest ei ole võimalik väljuda enne, kui sinna pagendusse sisenetakse. Alles siis võib öelda, et tuleme pagendusest välja.
Haggada autor räägib meile sellest, et me peame teadma, et alguses olid meie esiisad ebajumalakummardajad, see tähendab, et nad olid pagenduses ebajumalate valitsuse all, ning alles seejärel Looja lähendas meie esiisasid. Kuid kui nad ei oleks tundnud, et nad olid seatud ebajumalakummardajate võimu alla, siis ei oleks võimalik öelda, et Looja oli neid lähendanud. Ainult siis, kui inimene on Loojast kaugel, saab öelda, et Looja lähendab teda, sest puudus peab alati kohalolekule eelnema – puudus on Kli [anum] ja kohalolek on valgus, mis täidab puuduse ja pimeduse.
Mooses
״Ma Mashitihu [tõmbasin ta] veest״
148. RABASH, Artikkel nr 684, „Moosese omadus“
Miks nimetati Moosest just nimelt Mosheks, selle nimega, mille vaaro tütar talle andis? Tuleb öelda, et see on päästmise mälestuseks, sest Mashitihu [tõmbasin ta] veest.
Töös upub inimene kurjuse vette, mida nimetatakse „Mis“ ja „Kes“ omadusteks, ning selle läbi tõmmatakse ta kurja kavatsuse veest välja.
154. RABASH, Artikkel nr 228, "Mooses on usu omadus"
"Mooses sündis" tähendab usu ilmumist, mille kaudu me näeme, et on usu puudus, mis põhjustab inimesel usu tõmbamist, ja seda peetaksegi Moosese sündimiseks temas.
158. RABASH, Artikkel nr 900, „Kaks astet“
Moosese aste tähendab, et teda peetakse varjatud Hassadimiks, mida nimetatakse „Silm ei ole näinud“, st varjatud Hassadimiks, „Kõigevägevamat peale Sinu“, mis tähendab, et kogu tema töö on suuruse ja valitsemise äratundmises ning ta ei vaja muud tasu peale Jumala, sest Looja teenimises on kogu tema elujõud.
Egiptuse nuhtlused
270. RABASH, Artikkel nr 289, „Looja on õigete suhtes täpne“
Hoop, mille inimene saab Loojalt, kui Ta temalt töö maitse ära võtab, just seeläbi Ta parandab teda, sest siis ei ole tal teist võimalust Loojat teenida, kui ainult teadmisest kõrgemal oleva usu kaudu. Järelikult sellega, et ta Loojalt hoobi saab, saab ta sellest ka terveks, sest vastasel juhul jääks ta eraldatusse.
Sellest mõistame, mida meie targad ütlesid: Looja ravib Oma hoopidega (Mechilta BeShalach). Teisisõnu, see ongi tervendus – Ta annab talle võimaluse töötada usus, ilma igasuguse toetuseta.
281. Zohar kõigile, VaEra [Ja Ma Ilmusin], "Ja võta see südamesse", punkt nr 144
Vaarao valitsemine käis vee jõu kaudu, nagu on kirjutatud: "Suur koletis, kes lamab oma Niiluse keskel." Sellepärast muutus tema Niilus kõigepealt vereks.
282. Degel Machaneh Ephraim, Tazria
Tõeliselt Iisraeliks peetav inimene on kui elava vee allikas, mis puhastab iga rüveduse, ja ta teeb ka oma vere allikast, st Dam [veri] Yod-Hey; mis alguses oli veri, saab Aadamiks [inimene], kui lisada MA, mis tähendab Meistrit. Kui lisada Aleph sõnale Dam, saab sellest Adam.
287. Maor VaShemesh, VaEra
Tzfarde’a [konn] tuleb sõnadest Tizpor Da [lind-tea], ja see nuhtleb Yesodi omadusest, mis tähendab ühendust ja naudingu tunnet nende sees, ja Ta tõi neile konni. Seepärast on nende kohta kirjutatud: "Ja maa lehkab," sest nauding pöördus vastupidiseks ja nad ei suutnud enam millestki rõõmu tunda konnade halva lõhna tõttu.
303. Pri Tzadik, Shemot [2. Moosese raamat], 10
Pimeduse nuhtluses, üheksandas nuhtluses, mis vastab Hochma omadusele, mille kohta Looja ütles: "Saagu valgus," on kirjutatud: "aga kogu Iisraeli rahval oli valgus seal, kus nad elasid," sest nad tulid välja pimeduse kestast, millega Egiptust oli tabatud, ja neid austati Hochma omadusega ning sõnadega: "Saagu valgus."
307. Shem MiShmuel, Bo, 778
Kogu Egiptuse vangipõli oli ettevalmistus Toora vastuvõtmiseks. Toora alus seisneb selles, et inimene oleks tark, näeks tulevikku, muidu on ta nagu loom. Inimene vajab kujutlemise kunsti, et kujutada endale ette tulevikku nii, nagu see oleks reaalne ja seisaks tema ees… Kuid Egiptuses teda vaevati ja tervendati, vaev Egiptuse jaoks ja tervendamine Iisraeli jaoks, nimelt võeti võim Egiptuselt ära ning selle vastandina lisati see võim Iisraelile… Oleme juba öelnud, et viimase kolme nuhtlusega võeti temalt mõistuse võim, mis on number kolm: Hochma, Bina, Daat. Seetõttu leiti, et esmasündinute nuhtluses, mis on kõige olulisem, võeti temalt Hochma omadus, mida, nagu teada, nimetatakse "peamiseks". See on võime näha tulevikku… ja Iisrael sai laialdase kujutlusvõime ja võime tulevikku ette kujutada. See ongi kogu see suur varandus, mille nad Egiptusest välja tõid.
Väljaränne Egiptusest
192. RABASH, artikkel nr 932, "Esimene uuendus"
Kui inimene on iseenda teener, siis ta ei saa olla Looja teener, sest ei ole võimalik teenida kahte kuningat korraga. Alles siis, kui ta on Egiptusest välja tulnud, see tähendab enesekeskse saamise juurest, võib ta olla Looja teener. Sel ajal võib teda austada Tooraga. Järelikult on esimene uuendus väljaränne Egiptusest.
195. RABASH, artikkel nr 922, "Mida rohkem Egiptusest väljarändamisest räägitakse"
"Mida rohkem räägitakse Egiptusest väljarändamisest, seda parem." Tuleks mõista, miks me peaksime nii palju rääkima Egiptusest väljarändamisest, kuni öeldakse, et mida rohkem sellest räägitakse, seda parem. Samuti peaksime mõistma, mida on öeldud: "Igas põlvkonnas peab inimene nägema ennast, justkui oleks ta ise Egiptusest välja tulnud."
On teada, et valgusele ei ole midagi juurde anda, vaid ainult Kelim’idesse [anumad]. Seega käib "rohkem" Kelim’ide kohta, mis tähendab vangipõlve tunde puudumist. Kui inimene hakkab tundma vangipõlve, tunneb ta, et on ise Egiptuses. Sellises seisundis, kuidas saab ta kiita Egiptusest väljarännet, kui ta on ise Egiptuses?
See ongi tähendus fraasile "peab nägema ennast, justkui oleks ta Egiptusest välja tulnud."
Egiptusest väljapääsemise ime
200. RABASH, Artikkel nr 40 (1990), „Mida tähendab töös ‘Sest te olete kõikidest rahvastest kõige väiksemad’?”
Inimene näeb, et ei ole mingit võimalust, et ta suudaks tegutseda andmise nimel ja mitte enda huvides. Selline asi saab juhtuda ainult ülevalt tuleva ime läbi. Ja tõepoolest, seda nimetataksegi "Egiptusest väljumiseks”, mis tähendab, et ta väljub oma loomupärasest mõistusest, kus on võimatu liikuda ilma, et ta sellest naudingut saaks. Seevastu, siin palub ta Loojat, et Ta annaks talle tegutsemiseks jõudu seal, kus tal ei ole ei mingit tunnet ega maitset, vaid ainult uskumine, et Looja naudib seda tööd, sest see on täielikult andmise nimel.
Ja Iisraeli lapsed ohkasid töö pärast
208. RABASH, Artikkel nr 14 (1987), "Seos paasapüha, matza ja marori vahel"
On kirjutatud: "Ja Iisraeli lapsed ohkasid töö pärast," millisest tööst me räägime? See tähendab, et see on Looja töö, mida nimetatakse “raske töö”, sest neil oli raske andmise eesmärgil töötada, sest egiptlased ja vaarao, Egiptuse kuningas, istutasid neisse oma mõtted ja soovid.
Teisisõnu, et Egiptuse klipa põhineb enesearmastusel, valitsesid egiptlased Iisraeli rahva üle nii, et ka Iisraeli rahvas hakkaks käima nende teed mööda, mida nimetatakse “enesearmastuseks”. Iisraelil oli raske neid mõtteid ületada. See ongi see, mida tähendab: "Ja Iisraeli lapsed ohkasid töö pärast."
Hüppamine ja ületamine
238. RABASH, Artikkel nr 13 (1987), “Miks nimetatakse matzade püha Paasapühaks”
Me peame tõlgendama seda, mis seal kirjutatud on: Ta hüppas üle Iisraeli majade ja ainult egiptlased hukkusid. Nagu RASHI} selgitab, ta möödus, mis tähendab, et hüppas egiptlaselt egiptlasele, ja Iisrael, kes oli nende keskel, pääses. See tähendab, et kõik egiptlased hukkusid, ja ainult iisraellased, kes olid nende keskel, egiptlaste vahel, jäid ellu. Otsene tähendus on, et kõik langused, mis olid tõusude vahel, kustutati ja alles jäid vaid tõusud.
See on justkui neil ei olekski kunagi langusi olnud, sest need kustutati. See ongi egiptlaste hukkumine. Seega on nüüd võimalik, et kõik nende tõusud ühinevad ja saavad üheks seisundiks.
Saamise soovis on palju eristusi, mis olid parandatud andmisena töötamiseks ja said üheks täielikuks kli'ks lunastusvalguse vastuvõtmiseks, mida nimetatakse “Egiptusest väljatoomiseks”, kui nad vabastati Egiptuse vangipõlvest, olles enesearmastuse orjad, mida nimetatakse “Egiptuse klipa'ks”, nagu on kirjutatud: “ja Ta tõi välja oma rahva, Iisraeli, nende keskelt, igavesse vabadusse.”
239. RABASH, Artikkel nr 13 (1987), „Miks hapnemata leiva püha Paasapühaks nimetatakse”
Paasapüha on nime saanud sellest, et Looja läks üle Iisraeli kodade ja jättis kõik ja igaühe Iisraelist ellu. On teada, et vaimsuses ei ole väljasuremist, sest kõige väiksemgi Iisraeliga seotud omadus jääb ellu ning mitte midagi ei lähe kaduma. Et Looja päästis Iisraeli, nimetatakse seda head päeva Paasapühaks, tähistamaks Looja tegusid.