'Kümnese grupi kursus' - #2. tund

Teema: Kust me vaimse teekonna jaoks kütust saame?

Eesmärgi suurusest ja tähtsusest teekonnal.

Tsitaadid algallikatest

1. RABASH, Artikkel 1 (1984), "Grupi eesmärk – 2"

Et inimene on loodud Kli-ga, mida nimetatakse "enesearmastuseks", siis seal, kus inimene ei näe, et tema tegevusest talle endale mingitki kasu tõuseks, puudub tal energia, mis tal vähimatki liigutust teha võimaldaks. Aga ilma egoistliku armastuse kaotamiseta on võimatu jõuda osaduseni Loojaga, st vormi sarnasuseni.

Aga et see on meie olemuse vastane, vajame kogukonda, et kõik  koos olla suureks jõuks ja üheskoos üle olla saamise soovist, mida nimetatakse kurjuseks, sest see takistab meid loomise eesmärgini jõudmast, mille jaoks inimene loodi.

2. Rabash, Artikkel 24. "Peamine mida me vajame"

Peamine asi, mida me vajame ja mille tõttu meil tööks kütust ei jagu, on see, et meil puudub eesmärgi tähtsus. See tähendab, et me ei tea, kuidas oma teeneid hinnata, et aru saada, kellele me anname. Samuti,  puudub meil teadlikkus Looja suurusest, et mõista, kui õnnelikud me oleme, et meil on privileeg Kuningat teenida, sest meil ei ole midagi, mille abil Tema suurust mõista.

Zohari sõnadega nimetatakse seda “Shina [Jumalikkus] tolmus”, mis tähendab, et Talle andmine on meie jaoks sama oluline kui tolm. Loomulikult puudub meil tööks kütus, sest ilma naudinguta ei ole töö tegemiseks jõudu.

3. Rabash, Artikkel 4 (1984) "Inimene aitab oma ligimest"

Peaksite mõistma, mida tähendab see, et inimene saab oma sõpra aidata. Kas see peaks toimuma just seal, kus on vaesed ja rikkad, targad ja rumalad, tugevad ja nõrgad jms? Aga kui kõik on rikkad või kõik on targad või kõik on tugevad jms, siis kuidas saab inimene teist aidata?

Küll aga näeme, et on üks asi, mis on ühine kõigile, nimelt see, mis puudutab hingeseisundit (tõlkes “meeleolu”), nagu öeldakse: “Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu.”(Õpetussõnad 12:25.) Ei rikkus, intelligentsus ega muu selline ei aita tal ju kõrgendatud hingeseisundit saavutada.

Aga inimene saab lihtsalt teist aidata, nähes, et ta on madalas seisundis. Sest nagu öeldakse: "Inimene ei saa end vanglast vabastada"(Traktaat Berachot 5:2, Traktaat Nedarim 7:2.), kuid just kaaslane võib tekitada temas kõrgendatud hingeseisundi.

See tähendab, et tema kaaslane tõstab ta seisundist, milles ta on praegu, seisundisse, milles on elu vaim. Ja ta saab taas kindlustunde elu ja rikkuse suhtes. Ja ta hakkab [tundma], justkui oleks tema eesmärk nüüd lähedal.

Sellest järeldub, et kõik peaksid [sellele] tähelepanu pöörama ja mõtlema, mil viisil oma sõpra aidata saaks, et teda kõrgendatud hingeseisundisse viia. Tõepoolest, mis puutub hinge seisundisse, siis igaüks võib oma kaaslases leida "hisaroni" puuduse, mida ta täita suudab.

4. RABASH, 24. kiri 

Sa pead alati valvel olema, kogu päeva ja kogu öö, kui tunned päeva seisundit või öö seisundit.

Me ütleme Loojale: “Sulle kuulub päev ja Sulle kuulub ka öö.” Seega tuleb ka öö, öö pimedus, samuti Loojalt inimese hüvanguks, nii nagu on kirjutatud: “Päev päevalt kuulutab sõna ja öö ööle väljendab teadmisi.”

Järelikult pead sa äratama sõprade südameid, kuni leek tõuseb iseenesest […]. Selle kaudu austatakse sind Looja armastuse meie peale tõmbamise eest.

5. RABASH, Artikkel Nr. 30 (1988), “Mida kaaslaste kogunemiselt oodata“

Igaüks peaks püüdma tuua kogukonda elu ja lootusrikkuse vaimu ning kogukonnale energiat andma. Seega suudab iga sõber iseendale öelda, “Nüüd alustan töös puhtalt lehelt.” Teisisõnu, enne kui ta gruppi tuli, oli ta pettunud  oma Looja töös edenemises, aga nüüd on grupp teda elu ja lootusrikkusega täitnud.

Seega sai ta grupi kaudu enesekindluse ja jõu (enese) ületamiseks, sest nüüd tunneb ta, et suudab täiuslikkuse saavutada. Ja kõik tema mõtted — et ta seisis kõrge mäe ees, mida ei saanud vallutada, ja et need olid tõeliselt hirmuäratavad takistused — nüüd tunneb ta, et need ei ole midagi. Ja ta sai selle kõik grupi väest, sest igaüks püüdis tuua kogukonda ergutavat vaimu ja uue õhkkonna tunnetust.

6. RABASH, Artikkel Nr. 17 (1986), "Kogunemise päevakord-2"

Kogu meie poolt saadava naudingu ja rõõmu aluseks, mida meil nautida on lubatud — ja see on isegi kohustuslik — on nautida andmise tegu. Seega on üks punkt, mille kallal peaksime töötama — vaimsuse väärtustamine. See väljendub tähelepanu pööramises sellele, kelle poole ma pöördun, kellega ma räägin, kelle käske ma järgin ja kelle seadusi ma õpin, mis tähendab nõu otsimist selles, kuidas  Toora Andjat väärtustada.

Ja enne kui keegi ülevalt mingitki valgustust saab, peaks ta otsima sarnaselt mõtlevaid inimesi, kes samuti  igasuguse Loojaga saavutatud kontakti tähtsuse suurendamist otsivad. Ja kui paljud inimesed seda toetavad, saab igaüks oma sõbralt abi.

7. RABASH, Artikkel 30 (1988), "Mida sõprade kogunemiselt oodata"

Sõbrad peaksid ühiselt rääkima peamiselt Looja suurusest, sest vastavalt Looja suurusele, mida keegi eeldab, vastavalt selle ulatusele alandab end Looja ees. Nagu me looduses näeme, et väike alandab end suure ees ja sellel ei ole midagi tegemist vaimsusega. Pigem kehtib see käitumine isegi ilmalike inimeste seas.

Teisisõnu, Looja tegi looduse selliseks. Seega sõprade arutelud Looja suurusest äratavad soovi ja igatsust end Looja ees alandada, sest ta hakkab tundma igatsust ja soovi end Loojaga siduda.

8. Baal HaSulam “Viimase põlvkonna kirjutised”

Igas inimeses, isegi ilmalikus, on tundmatu säde, mis Loojaga ühinemist nõuab. Kui see vahel ärkab, äratab see inimese, et Loojat tundma või Teda eitama, mis on sama…

Kui keegi inimeses selle soovi rahuldamise tekitab, siis on ta kõigega nõus. Sellele peame vastavalt hinge surematusele lisama tasu järgmisel maailmas, üksikisiku kuulsuse ja rahva kuulsuse, mis tähendab, et inimesest saab rahvuse uhkus.